Kommenteeri
Nelson Mandela on öelnud, et võimsaim relv maailma muutmiseks on haridus. Just seetõttu on stabiilsema ja võrdsema maailma poole püüdlemisel vaja alustada just haridusprobleemide lahendamisest. Haridus parandab inimeste väljavaateid tulevikule, annab võimaluse lugeda ja teha teadlikke valikuid, edendab sotsiaalseid oskusi, aitab maailmast aru saada ja väidelda

Muuhulgas annab haridus hea töö leidmiseks ja sissetuleku suurendamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Samal ajal aitavad oskuslikud töötajad tervel riigil jõukamaks saada – on ju nemad need, kes arendavad ja rakendavad uusi tehnoloogiaid ja ideesid ning teavad, kuidas produktiivsust suurendada. Kui võtta arvesse ka seda, et tänased lapsed on homsed õpetajad, tervishoiutöötajad, ärijuhid ja poliitikud, on haridusel maailma pikaajalises arengus vaieldamatu võtmeroll. 

Kooli asemel tööle?

Kuigi koolis käib juba 90% maailma algkooliealistest lastest, siis 2012. aastal oli maailmas siiski veel ligikaudu 58 miljonit last, kes ei saanud rahalistel, sotsiaalsetel või muudel põhjustel koolis käia. Koolist väljajäämise asjaolud on erinevad, kuid väga suur osa katkendliku või puuduliku haridusteega lapsi on pärit vaesemate riikide vaesematest ja tõrjutumatest peredest. 

Paljudes Aafrika riikides takistab kooliskäimist perekonna vaesus, lapsi või vanemaid tabavad haigused ja rahvastiku kiire juurdekasv. Kuigi haridus, kultuur ja majanduslik kasv on omavahel tihedalt seotud, ei mõisteta vaesemates maades pahatihti hariduse tähtsust. Lapsevanematel on sageli väga raske toimetulekut teenida ning sellepärast pannakse lapsed pigem tööle, kui saadetakse kooli. See annab küll majanduslikult kiiremaid tulemusi, kuid pikajalisemas plaanis ei ole see jätkusuutlik. Selle probleemi lahendamiseks on paljudes riikides esimese sammuna kaotatud õppemaks, kuid isegi sellisel juhul võib koolivormide ja õppevahendite ostmine vanematel üle jõu käia. Kui vanemad peavad valima õpikute ja igapäevase leiva vahel, on neid raske motiveerida oma lapsi kooli saatma. 

Esmajärjekorras jäävad koolist kõrvale tüdrukud, sest kui perel on ressursse vaid mõne lapse koolitamiseks, eelistatakse paljudes riikides poegi. Sageli ei nähta tüdrukute koolitamisel mõtet, kuna arvatakse, et pojad toovad hiljem perele sissetuleku, samas kui tütred lähevad abielludes elama teise pere juurde. Usutakse ka, et tüdrukud on määratud koduperenaiseks ning seda saab õppida kodus vanemaid abistades. Tüdrukud jäävad ka esimesena koju, kui peres keegi haigeks jääb ja hoolt vajab. Juhtub ka seda, et tüdrukute koolitee katkeb turvakaatlustel – eriti kui lapsed peavad kooli jõudmiseks kümneid kilomeetreid kõndima. 

Kuidas Sina saad aidata?

Kuigi vaeste riikide laste ja noorte haridus võib tunduda kauge ja võõra probleemina, on nende väljakutsetega tegelemine tegelikkuses kogu maailma mure, millest peaksime kõik hoolima. Aidates vaesematel riikidel oma sotsiaalprobleeme lahendada, panustame stabiilsemasse ja võrdsemasse tulevikku, ennetame konfliktide teket ning olukordi, kus inimesed peavad oma kodudest turvalisuse kaalutlusel põgenema. Hoolides tagame hea ja turvalise koha elamiseks ka tulevatele põlvkondadele. Just seetõttu on ka mõned Eesti kodanikuühendused otsustanud tegeleda just haridusprobleemidega laias maailmas. 

Organisatsioone, mis tegelevad arengukoostööga, koondab Eestis Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ). AKÜ liikmed tegelevad ühel või teisel moel ülemaailmsete probleemide parandamisega. Nii on näiteks AKÜ liikmesorganisatsioon MTÜ Damota alates 2010. aastast toetanud Etioopia Soddo linna lapsi kooliteel ning praeguseks käib tänu Damotale koolis juba üle saja lapse. Pooled lastest saavad tänu toetajatele ka koolilõunat, mis võib vanemate raske olukorra tõttu olla vahel päeva ainukeseks toidukorraks. 

Teine AKÜ liige, MTÜ Mondo, panustab laste ja noorte haridusesse Ghanas, Keenias, Ugandas, Birmas ja Afganistanis. Eesti annetajad, kes panustasid Mondo toetusprogrammi ja Tarkusefondi, aitavad sel aastal koolis käia tervelt 305 Ghana, Keenia ja Birma õpilasel. Samuti on mitmed Eesti koolid tänu Mondo Maailmahariduskeskusele leidnud sõpruskoole nii Afganistanis kui Keenias ja Ghanas. Lisaks kirjade vahetamisele on sõpruskoolide tegevustest on sündinud veel palju toredat – näiteks kinkisid Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpilased Ghanas asuvale Gorugi algkoolile päikesepaneeli, mis tagab õppimiseks vajaliku lambivalguse ka elektrikatkestuste ajal. 

Näita välja, et ka Sina hoolid! Toeta vaesemate kogukondade laste kooliteed läbi MTÜ Mondo, MTÜ Damota või teiste Eesti arengukoostöö organisatsioonide. Kui oled juba leidnud viisi, kuidas kellegi haridusesse panustada, tee sellest video ning postita #hoolin kampaania lehele

Lisa kommentaar

Email again: